draama: Tõsise sisuga näidend.
näidend: Lühi näidend, varss näidend, Laste näidend.
dialoog: Vormis jutustus.
remark: Ääre märkus.
vaatus: Näidend kolmes vaatuses.
Monday, May 17, 2010
Ülesanne 30 Kuulsad kirjanikud
Friedrich Reinhold Kreutzwald:
Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818, Tallinna kreiskoolis 1819- 1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819.
Vanemad: Isa- Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, vabastatud pärisorjusest 1815); ema mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18. Augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga.
Jüri Parijõgi:
Töötas 1910. aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, osales 1915–1917 I Maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas.
Aino Pervik:
Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.
Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.
Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.
Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.
Jaan Rannap:
Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.
Leelo Tungal:
Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.
Jaan Kross:
Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust [1] . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas.
Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina).
1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.
Tiia Toomet:
Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja. Ta on 1969. aastast abielus Jaan Kaplinskiga. Tal on pojad Ott-Siim Toomet, Lauris Kaplinski ja Lemmit Kaplinski ning tütar Elo-Mall Toomet.
Silvia Truu:
Andrus Kivirähk:
Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige.
Jaanus Vaiksoo:
Jaanus Vaiksoo on kaitsnud 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldanud 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud monograafia "Gailit ja Nipernaadi".
Tema valdkonnaks kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja uuema saksakeelse kirjanduse vastu.
Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818, Tallinna kreiskoolis 1819- 1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819.
Vanemad: Isa- Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, vabastatud pärisorjusest 1815); ema mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18. Augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga.
Jüri Parijõgi:
Jüri Parijõgi (2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Õppis Kunda vallakoolis, 1905–1909 Rakvere linnakoolis ja 1929–1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Töötas 1910. aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, osales 1915–1917 I Maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas.
Aino Pervik:
Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.
Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.
Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.
Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.
Jaan Rannap:
Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.
Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.
Leelo Tungal:
Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.
Jaan Kross:
Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust [1] . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas.
Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina).
1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.
Tiia Toomet:
Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas[1]) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.
Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja. Ta on 1969. aastast abielus Jaan Kaplinskiga. Tal on pojad Ott-Siim Toomet, Lauris Kaplinski ja Lemmit Kaplinski ning tütar Elo-Mall Toomet.
Silvia Truu:
Andrus Kivirähk:
Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust.
Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige.
Jaanus Vaiksoo:
Jaanus Vaiksoo on kaitsnud 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldanud 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud monograafia "Gailit ja Nipernaadi".
Tema valdkonnaks kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja uuema saksakeelse kirjanduse vastu.
Sunday, May 16, 2010
"Tim Thaler ehk müüdud naer"
"Tuuker koer Torru"
"Kääbik"
"Nukitsamees"
"Võluflööt"
"Arabella, mereröövli tütar"
"Müütilised muistendid"
"Tim Thaler ehk müüdud naer"
"Tom Sawyeri seiklused": See raamat räägib Tom Sawyerist kes enda sõpradega ringi seikleb, väga huvitav raamat.
"Vahetuslaps": See raamat räägin ühest lapsest kes teise perre läks suveks.
"Tuuker koer Torru"
"Kääbik"
"Nukitsamees"
"Võluflööt"
"Arabella, mereröövli tütar"
"Müütilised muistendid"
"Tim Thaler ehk müüdud naer"
"Tom Sawyeri seiklused": See raamat räägib Tom Sawyerist kes enda sõpradega ringi seikleb, väga huvitav raamat.
"Vahetuslaps": See raamat räägin ühest lapsest kes teise perre läks suveks.
Thursday, May 6, 2010
Ülesanne 26,27
Ülesanne 26
Torm raiutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm pitsutab pimedas vihas
tasast halli päist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
ülesanne 27
Üle kodumäe
Henrik Visnapuu
Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.
Ülesanne 26
Torm raiutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm pitsutab pimedas vihas
tasast halli päist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant
ülesanne 27
Üle kodumäe
Henrik Visnapuu
Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.
Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.
Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.
Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.
Monday, April 19, 2010
Ülesanne 23. "Kevade" dialoog
Arno: Millest Sa mõtled, Teele?
Teele: Ma mõtlen, et meie oleme nii väikesed ja maailm on nii suur.
Arno: Jah, tõsi see on...
Teele: Mis sa arvad, võiks äkki teha midagi huvitavat?
Arno: Mida huvitavat sa teha tahad?
Teele: Sina pead välja mõtlema.
Arno: Lähme ja jookseme siis kooli juurde võidu.
Arno: Aga enne seda sõõme saia, sest sai teeb kiireks!
Teele: Arno, sa oled naljakas.
Arno: Hakkame siis peale!
(krissi tukk)
Monday, April 12, 2010
Ülesanne 21. Mängufilmide edetabel
1. "Kevade"Esilinastus 1970 1. jaanuar Soome, 1970 3. jaanuar Eesti. Esimene aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat. Operaator Harry Rehe, produtsent Kullo Must. Filmi liik on draama.
2. "Nimed marmortahvlil"
"Nimed marmortahvlil" on Eesti sõjafilm, mis valmis aastal 2002. Film räägib koolipoistest kes koolipinkidest tõusid, haarasid relvad ja läksid sõtta enda maad kaitsma. Operaator Sergei Astahhov
3. "Vanad ja kobedad saavad jalad alla"
4. "Klass"
5. "Sigade Revolutsioon"
6. "Rõõvlirahnu Martin"
7. "Nukitsamees"
8. "Ma pole turist, ma elan siin"
9. "Jan Uuspõld käheb Tartusse"
10. "Põrgupõhja uus Vanapaga"
Monday, March 8, 2010
Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“ 10 küsimust
Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“ 10 küsimust
Küsimused:1.Kellelt jalgrattas ära varastati?
2.Kes seda uurima hakkasid?
3.Kes aitasid seda uurida?
4.Millal vargus toimus?
5.Kus vargus toimus?
6.Mis marki jalgrattas see oli?
7.Missugune ratas välja nägi?
8.Kes oskasid seal loos Prantsuse keelt?
9.Kust maalt Professor tuli?
10.Miks profeesor Eesisse üldse tuli?
Vastused:
1.Jalgrattas varastati ära Belgia Professorilt
2.Seda hakkas politseinikud uurima.
3.Politseinike aitasid Mari, Olav ja Anton.
4.Vargus toimus poole sitse ja seitsme vahel.
5.Vargus toimus Viljandi folgil.
6.See jalgrattas oli Bezoo.
7. Jalgrattas oli ereoranz naiste jalgrattas, vana.
8.Seal loos oskasid Prantsuse keelt Professor ja Ira.
9.Professor tuli Prantsusemaalt Belgiast.
10.Professor tuli Viljandi folgile.
Subscribe to:
Posts (Atom)