draama: Tõsise sisuga näidend.
näidend: Lühi näidend, varss näidend, Laste näidend.
dialoog: Vormis jutustus.
remark: Ääre märkus.
vaatus: Näidend kolmes vaatuses.

Ülesanne 30 Kuulsad kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald:
Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818, Tallinna kreiskoolis 1819- 1820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 1818–1819.
Vanemad: Isa- Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, vabastatud pärisorjusest 1815); ema mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18. Augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga.




Jüri Parijõgi:

Jüri Parijõgi (2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Õppis Kunda vallakoolis, 1905–1909 Rakvere linnakoolis ja 1929–1931 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas.
Töötas 1910. aastast õpetajana Rakvere lähedal Kaarli vallakoolis, osales 1915–1917 I Maailmasõjas ja 1919–1920 Vabadussõjas.

Aino Pervik:




Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.

Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinna Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.
Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.
Aastatel 1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.


Jaan Rannap:

Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend.
Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.

Leelo Tungal:





Leelo Tungal (sündinud 22. juunil 1947) on eesti kirjanik. Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.

Jaan Kross:







Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust [1] . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas.
Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina).
1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.

Tiia Toomet:

Tiia Toomet (sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas[1]) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 1970 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja 1978 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tekstiilikunstniku erialal.
Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja. Ta on 1969. aastast abielus Jaan Kaplinskiga. Tal on pojad Ott-Siim Toomet, Lauris Kaplinski ja Lemmit Kaplinski ning tütar Elo-Mall Toomet.

Silvia Truu:







Andrus Kivirähk:

Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust.
Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige.


Jaanus Vaiksoo:

Jaanus Vaiksoo on kaitsnud 1994. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" lugemismudelid" ja avaldanud 1995. aastal selle töö alusel kirjutatud monograafia "Gailit ja Nipernaadi".
Tema valdkonnaks kirjandusteadlasena on 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus. Peale selle tunneb ta huvi kirjandusteooria (nt hermeneutika, retseptsiooniteooria) ja uuema saksakeelse kirjanduse vastu.

"Tim Thaler ehk müüdud naer"
"Tuuker koer Torru"
"Kääbik"
"Nukitsamees"
"Võluflööt"
"Arabella, mereröövli tütar"
"Müütilised muistendid"
"Tim Thaler ehk müüdud naer"
"Tom Sawyeri seiklused": See raamat räägib Tom Sawyerist kes enda sõpradega ringi seikleb, väga huvitav raamat.
"Vahetuslaps": See raamat räägin ühest lapsest kes teise perre läks suveks.

Ülesanne 26,27

Ülesanne 26

Torm raiutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui

Torm pitsutab pimedas vihas
tasast halli päist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant

ülesanne 27

Üle kodumäe
Henrik Visnapuu

Üle kodumäe kumera kupli
suveöö sumestav valu.
Toomingad valvavad talu,
üle ussaia vaatavad kopli.

Aian õunapuud punasest lõngast
ketravad magusaid palle,
vaatavad armunult põlle,
nurmed visaten rohelist lõngast.

Oja leppade jalgu nüüd peseb
kivilie kivi päält asten.
Odrapää mahedan kasten
koera pehmete sarviga puseb.

Maja vajunud rõõmsasse unde,
minu pääl magavad rohun
Isegi haldjad rohun.
Silmik seinakell üksi teeb tunde.

Ülesanne 23. "Kevade" dialoog

Arno: Millest Sa mõtled, Teele?
Teele: Ma mõtlen, et meie oleme nii väikesed ja maailm on nii suur.
Arno: Jah, tõsi see on...
Teele: Mis sa arvad, võiks äkki teha midagi huvitavat?
Arno: Mida huvitavat sa teha tahad?
Teele: Sina pead välja mõtlema.
Arno: Lähme ja jookseme siis kooli juurde võidu.
Arno: Aga enne seda sõõme saia, sest sai teeb kiireks!
Teele: Arno, sa oled naljakas.
Arno: Hakkame siis peale!


(krissi tukk)

Ülesanne 21. Mängufilmide edetabel

Ülesanne 21. Mängufilmide edetabel

1. "Kevade"
Esilinastus 1970 1. jaanuar Soome, 1970 3. jaanuar Eesti. Esimene aastaga kogus "Kevade" Eestis vähemalt 558 000 vaatajat. Operaator Harry Rehe, produtsent Kullo Must. Filmi liik on draama.

2. "Nimed marmortahvlil"
"Nimed marmortahvlil" on Eesti sõjafilm, mis valmis aastal 2002. Film räägib koolipoistest kes koolipinkidest tõusid, haarasid relvad ja läksid sõtta enda maad kaitsma. Operaator Sergei Astahhov

3. "Vanad ja kobedad saavad jalad alla"

4. "Klass"

5. "Sigade Revolutsioon"

6. "Rõõvlirahnu Martin"

7. "Nukitsamees"

8. "Ma pole turist, ma elan siin"

9. "Jan Uuspõld käheb Tartusse"

10. "Põrgupõhja uus Vanapaga"

Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“ 10 küsimust

Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“ 10 küsimust

Küsimused:

1.Kellelt jalgrattas ära varastati?
2.Kes seda uurima hakkasid?
3.Kes aitasid seda uurida?
4.Millal vargus toimus?
5.Kus vargus toimus?
6.Mis marki jalgrattas see oli?
7.Missugune ratas välja nägi?
8.Kes oskasid seal loos Prantsuse keelt?
9.Kust maalt Professor tuli?
10.Miks profeesor Eesisse üldse tuli?

Vastused:

1.Jalgrattas varastati ära Belgia Professorilt
2.Seda hakkas politseinikud uurima.
3.Politseinike aitasid Mari, Olav ja Anton.
4.Vargus toimus poole sitse ja seitsme vahel.
5.Vargus toimus Viljandi folgil.
6.See jalgrattas oli Bezoo.
7. Jalgrattas oli ereoranz naiste jalgrattas, vana.
8.Seal loos oskasid Prantsuse keelt Professor ja Ira.
9.Professor tuli Prantsusemaalt Belgiast.
10.Professor tuli Viljandi folgile.

Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“

Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“

Ühel päeval sai Ramps enda vanaisalt Kristoferilt oranzi jalgratta. Ta oli väga õnnelik ja rääkis kõikidele oma sõpradele, et ta sai endale laheda oranzi jalgratta. See ei meeldinud sõpradele kuidas ta koguaeg uhkeldas selle jalgrattaga. Ükspäev üks tema sõprades varastas selle ära ja Ramps hakkas uurima seda asja.






Mul ei läinud mitte midagi täppi selle loo juures väljaarvatud see, et seal loos toimus mingi uurimine.

Mine Interneti-aadressile http://www.eki.ee/dict/ ja otsi sünonüümisõnastikust järgmiste sõnade sünonüümid:

Vaene – varatu, kerjuslik, kehv, vilets viletsal järjel olema, armetu armetu elu, puupaljas, verivaene, paljas, vilivaene, puruvaene, vaene nagu kirikurott, vasknööpigi

roheline – haljas, halihaljas 'väga haljas, päris roheline', orasekarva, rohukarva, rohiroheline, rohuroheline, lehtroheline, meriroheline, mereroheline, samblaroheline, oliivroheline, oliivjas, herneroheline, haljakas, haljavõitu.

laps – inimeselaps, inimlaps, võsu, suguvili, inimesehakatis, inimmaim, inimtaim ülek, ihuvili, väeti subst, väetike subst, põnn, lapsepõnn, põngerjas, nakerjas, mudilane, pisipõnn, pätajalg, lapsepabul, lapsemugul.

jooksma – punuma, liduma, ledima, lippama, vudima, silkama, vadima, vudistama, padistama 'padinal jooksma', sibama, sidima, lehkima murd, kelpama murd, plagama 'plaginal jooksma', ülejala laskma, putkama.

julge – kartmatu, kartuseta, kohkumatu, külmavereline, vahva, heitumatu, uljas, söakas, südi, vapper, mehine, pelutu, hirmutu, kartmatu meelega, ei karda hunti ega tonti, ei karda vanasarvikut ennastki, teeb vanakuradile sarved pähe, ei ole argade killast, kotka (lõvi) südamega.

õpilane – kooliõpilane, koolilaps, koolinoor, kooliskäija, õppur, õppija, koolipoiss, koolitüdruk, koolijüts, aabitsakütt nalj, kooliplika, aabitsajünger, aabitsajüts, õppeasutuse v õpetaja suhtes: kasvandik.

sööma – eha (keret, kõhtu) kinnitama, suupistet (einet, hingepidet, kehakinnitust) võtma, toitu (leiba) võtma, roogasid maitsma, suhu (põske, pauna, hamba alla) panema (pistma), einetama, einestama.

ohtlik – hädaohtlik, ohurikas, riskantne, kardetav, elukardetav, kaelamurdev kaelamurdev trikk, võib elu maksta, pole nali (naljaasi), [kellegagi-millegagi] pole nalja.

meeldima – meeltmööda (mokkamööda, meelepärane, meele järele, mokapärast, moka järgi, suudmööda, suupärane, nahkamööda) olema, [kellegi] südame järgi (järele) olema, [kellegi] südant mööda olema.

väljamõeldis – fantaseering, mõttekujutelm, vaimusünnitis, mõttekujutus, kujutlus, luul, fantaasia, fiktsioon, bluff 'sihilik väljamõeldis', välme lasti lendu pööraseid välmeid, välming, fantaasiavili, udujutt, umbluu, hundijutt, kalamehejutt, jahimehejutt, vananaiste jutt.

NB! Kui sellest sõnaraamatust ei leia sobivat vastet, mine leheküljele http://www.keeleveeb.ee/ , ava sünonüümisõnastik ja esita seal päring uuesti.

Ülesanne 15. Sünonüümid ja antonüümid

Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile – kortsus, krobline
helde – kitsi
lähedane – kauge
virk – laisk
lõbus – lõbutu, rõõmutu
kitsas – lai, avar
hapu – magus
raske – kerge
tuhm – ere, hele
puhas – must
Leitud sünonüüme ja antonüüme kasutades koosta 20-lauseline põnev jutt. Pealkirjasta see ning publitseeri oma ajaveebis. Tõmba kasutatud sünonüümidele ja antonüümidele joon alla.

Üks õpilane nimega Tiit jooksis oma kauge sõbra Joonase eest läbi. Tiit jooksis Eesti keele õpetaja Kerli Prassi eest ära. Tiit tõmbas kulmud kortsu ja jooksis laia rahvamassi õpetaja eest peitu. Tiidul oli ereroheline pusa seljas mis tegi tal põgenemise tal raskeks. Ta ümber oli palju lapsi ja õpilasi. Tiit oli saanud paraja julgustükkiga ennem hakkama, et Eesi keele õpetaja teda taga hakkas ajama, ta oli nimelt Kerli prassi kõik kriidi ära varastanud. Kerli karjus Tiidule: "Jää seisma otse kohe või muidu...!" Seejärel karjus Tiit vastu talle: "Või muidu?" Õptaja ei vastanud midagi. Nad jooksid edasi, jooksu peal sõi Tiit magus-haput pulgakommi. Tiidule meeldis isegi Eesti keele õpetaja eest ära jooksta, nimelt see tegi talle isegi natuke nalja. Ta jooksis veel üsna kaua kuni ta jooksis kooliuksest välja siledale jääle ja kukkus. Turvamees läks ta juurde ning võttis tiidu ererohelisest pusast kinni ja taris ta direktori juurde. Direktor küsis:


See on veel poolik !

Naljakad asjad meie koolis!

Hommikune Martin

Martin hilineb hommikuti üsna tihti ja kui ta kooli jõuab siis ta arvatavasti ikka magab ja ei saa midagi aru. Hea näide on tänane esimene tund oli looduseõpetuse tund kui Martin tuli kooli mingi 3 minutit hiljem ja kui ta klassi jõudis oli ta väga segaduses kus ta ei saanu aru miks ta seal on ja mida ta seal teeb. See on vähemalt minu arvamus.
Ta tuli kooli ja õpetaja küsis: „Kas sa mulle midagi ütlema ei peaks?“ Siis Martin ütles lihtsalt: „palun vabandust, et ma tundi hilinesin“. Seejärel küsis õpetaja, et: „kas sul midagi koju ei jäänud?“ Martin vastas: „Eeeääää ma ei saanud enda pintsaku nööpi kinni.“ Siis ütles õpetaja: „ma mõtlesin ikka, et sa ütleksid mulle lihtsalt tere.“ Seejärel Martin vastas talle: „ääää jajah tere!“
Minumeelest on see lihtsalt üsna koomiline kui seda juhtub ja seda juhtub üsna tihti. Mõnikord on niimoodi, et ta sajab esimesse tundi ajaloo tundi, sisse padja sooned ikka näos ja silmad on peaaegu kinni ja juuksed on nii nagu mingi kuusk oleks tal peas.
Siiski ta suudab enda „mõam tere!“ ja „palun vabandust, et tundi hilinesin.“ ära ütelda ja õpetaja laseb tal oma kohale istuda.

Teine teema mis on naljakas vahetevahel on Vene keele õpetaja Krivorutška. Esiteks kui Krivorutška ära tõlkida siis see peaks tähendama kõverpastakas. Ja teiseks on ee koomiline kuidas ta tahab, et meie õpiksime perfektselt Vene keelt aga ise Eesti keelt ta ei oska absoluutselt. Näiteks kõigepealt kirjutas ta tahvlile „ kännamine“ ja siis ta parandas selle „käännamiseks“ ja seejärel „känamiseks“ , ning lõpuks ometi „käänamiseks“. Ma arvan isiklikul, et ta oli hullem kui meie kui ta õppis Eesti keelt. Kui ta üritab ütelda „ära kiirusta“ ütleb ta ära kirusta. Või kui ta üritab ütelda „tee korralikult“ jätab ta ühe r-i ütlematta ehk „tee koralikult.“

Ülesanne 13
1. Tal on kurb nägu. Tal on pikk must habe ja lühikesed mustad juuksed. Tal on seljas must riietus ja tal on suur valge krae. Ma arvan et ta on umbes 55 seal pildi peal.
2. Ta on Mona Lisa. Ta on naine, tal on pikad tumedad juuksed. Tal on seljas pruunid riided. Ta ma arvan et siin pildi peal umbes 30 aastat vana.Selle pildi autor on Da Vinci. Praegu asub see Prantsusmaal.
3.See mees on tuse valgete juukste ja habemega. tal on küllaltki pikad juuksed ja üsna pikk habe. Tal on mõtlik pilk. Tal on pruunid riided seljas ja nende riiete all on sinakas pluus. Ma arvan, et ta on umbes 70 aastat vana.

Ülesanne11

Ta on 12 aastat vana blondide juukstega. Tal on harjumus koguaeg juukeid ühele poole peaga kallutada.Talle meeldib jalgpalli mängida. Tal on suurem vend(Tarzan) ja väiksem vend.Tal on vist üks kala ma pole kindel.Ta elab sauel.Ta käib tantsima meie klassiga rahvatantsu ja ta käib jalgpalli trennis.Kunst teda eriti ei huvita ja ta kuulab igasugust muusikat. Sporti teda huvitab. Ta sebib kõiki inimesi maailmas.

Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.
Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv. Ta kuulatas korraks ning kuulis klirinat. Ta pillas enda sulepea maha ning pööras enda pea vaikselt ukse suunas.
Ta märkas, et see oli ainult tema kass kes oli kapi peal ajanud klaas tassi maha. Ta hingas sügavalt sisse ja rahunes maha. Siis korjas maast killud üles ning lõikas endale kogematta sisse. Ta pühkis paberiga vere ning pöördus prügikasti poole klaasikilde ära viskama.
Ta märkas et tema köögis prügikasti juures seisab mingi mees. Sel mehel oli seljas must tagi ja mustad teksad jalas. Ta märkas, et selle mehe tagi sise taskus on relv. Keegi ei liigutanud ennast natukene aega ja siis ütles tagiga mees, Ma olen üritanud sind leida pikk aega Johnathan. Johnathan ei teadnud kes ta ees seisab. Siis küsis ta arglikult, kus sa mu nime tead? Tagiga mees naeratas korraks ning seejärel küsis. Mis sa arvad kes oli see mees kelle naise sa 13 Septembril ära mõrvasid lihtsalt selle pärast, et ta sai su suurest plaanist teada. John ei kostnud selle peale midagi ainult mühatas korraks. Ta mtles läbi kõik võimalused mis oleks kõige paremad. Esimene mõte oli saada mehe käest relv mingit mood ära ja teine oli lihtsalt põgeneda. Ta mtles mõlemad võimalused läbi ning talle tundus, et teine võimalus on parem. John oli tal püstoli sihikul ning siis lõi John tal relva käest ja jooksis magamistoa akna poole mis oli tal parajasti lahti. Ta elas teisel korrusel tema õnneks. Ta hüppas aknast välja ning suutis maanduda hästi ja natukese aja pärast saigi ta minema.

„Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine“

Ülesanne 2

Eksisin sõnades:

ette tulek - ettetulek
tuleb üles kirjutada - tuleb üles kirjutada

Ülesanne3

Eksisin sõnades:

südant murdev ahastus - südantmurdev ahastus
mure tundus südant murdvat - mure tundus südant murdvat
on läbi rääkinud - on läbi rääkinud
läbi räägitud küsimused - läbiräägitud küsimused

E-kataloog -

1.Lumi langeb seedritele
2.Hirmunud tütarlaps
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.

Ülesanne 1.

Detektiiv-salapolitseinik
Kriminaalne- kuritegelik; kuritegevusega seotud v sellesse puutuv.

Ülesanne 2.

Detektiiviromaanis, mis on kriminaalromaani tüüpidest kõige levinum, on peategelaseks enamasti kuriteo uurija. Uurija on traditsiooniliselt detektiiv, kes peab detektiivibürood, töötab vabakutselisena või siis teeb detektiivitööd muu tegevuse kõrvalt, kuid võib olla ka politseiametnik või advokaat. Traditsiooniliselt vastandub detektiiv muudele tegelastele oma intellektuaalse võimekuse ning suutlikkuse poolest näha läbi kurjategija plaane.

Kolm kriminaalromaani liiki:

• Detektiiviromaan
  
• Thriller
• Kohtudraama

Esimene Kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi"

Need kõik tegelased on loonud Arthur Conan Doyleli poolt

Raymond Chandler hakas kirjutama romaane kus üütakse kriminaalset olustikku ja tegelaste kõnepruuki esitada võimalikult realistlikult ja nende romaanide õhustik on mõrvatagi kuritegudest läbi imbunud.

1. ülesanne
Kontrolli ÕS-ist, kuidas sõna õigesti kirjutatakse ning kirjuta korrektsed sõnad oma ajaveebi.

varrukas, kanarbik, apelsin, mandariin, krokodill, president, röntgen, anekdoot, detektiiv, arhitekt, brikett, taburet, kotlet , pankrot, garaaž, garderoob, psühholoogia, draama, kandidaat, kompvek, traagiline, hubane, kiirkäija, minia, treial, revolutsioon, materjal, linnlane, professor, režissöör, vargsi, müüja, finish

Kirjuta 10 veaohtliku sõnaga ajaveebis laused.

2. ülesanne
Kirjuta ÕS-ist välja, millise tüüpsõna eeskujul tuleb järgmisi sõnu käänata või pöörata. Selleks kliki märksõna kõrval olevale numbrile. Kääna tüüpsõna abil antud sõna 3 esimeses käändes või pöördes. Selgita tundmatute sõnade tähendust.

Näide 1: laadima - tüüpsõna 55 (õppima) ja 57 (lugema)
laadima, laadida, laadin
laadima, laadida, laen
Näide 2: šeff - tüüpsõna 20 (paks) - ülemus, ülem, juhataja
šeff, šefi, šeffi

Sõnad:
poogen-tüüpsõna-8(õpik)- poogna, poognat- teatud suurusega paberileht; käsikirja v raamatu mahu mõõtühik
mõõtühik-tüüpsõna ühikuks võetud suurus, millega mõõtmisel võrreldakse mõõdetavat suurust.
õudne-tüüpsõna 11(raudne)- õudse- mingi omadus väga suurel määral.
korsten-tüüpsõna 8(õpik), 38(aken)-.korstna, korstent,korstnat-Hulk raha lasti, lendas korstnasse
aldis-tüüpsõna 34(rukis)-vastuvõtlik, kergesti mõjutatav
needma-tüüpsõna 63(murdma)-needa, nean (.neame ..), .needsin, .needis, .neetakse, .neetud- Neab saatust
vaaritama-tüüpsõna 52(kirjutama)-keetma, toitu valmistama.Vaaritas köögis päev otsa
teadma-tüüpsõna 63(murdma)-teada, tean (.teame ..), .teatakse, .teatud-Tal on alati kõik uudised teada.
teotama-tüüpsõna 51(muutma)-solvama, häbistama, laimama, rüvetama
Millist sõna sobib kasutada vaid argikeeles? Koosta selle sõnaga lause.
See oli päris šeff film mida meie vaatamas käisime.