Hommikune Martin
Martin hilineb hommikuti üsna tihti ja kui ta kooli jõuab siis ta arvatavasti ikka magab ja ei saa midagi aru. Hea näide on tänane esimene tund oli looduseõpetuse tund kui Martin tuli kooli mingi 3 minutit hiljem ja kui ta klassi jõudis oli ta väga segaduses kus ta ei saanu aru miks ta seal on ja mida ta seal teeb. See on vähemalt minu arvamus.
Ta tuli kooli ja õpetaja küsis: „Kas sa mulle midagi ütlema ei peaks?“ Siis Martin ütles lihtsalt: „palun vabandust, et ma tundi hilinesin“. Seejärel küsis õpetaja, et: „kas sul midagi koju ei jäänud?“ Martin vastas: „Eeeääää ma ei saanud enda pintsaku nööpi kinni.“ Siis ütles õpetaja: „ma mõtlesin ikka, et sa ütleksid mulle lihtsalt tere.“ Seejärel Martin vastas talle: „ääää jajah tere!“
Minumeelest on see lihtsalt üsna koomiline kui seda juhtub ja seda juhtub üsna tihti. Mõnikord on niimoodi, et ta sajab esimesse tundi ajaloo tundi, sisse padja sooned ikka näos ja silmad on peaaegu kinni ja juuksed on nii nagu mingi kuusk oleks tal peas.
Siiski ta suudab enda „mõam tere!“ ja „palun vabandust, et tundi hilinesin.“ ära ütelda ja õpetaja laseb tal oma kohale istuda.
Teine teema mis on naljakas vahetevahel on Vene keele õpetaja Krivorutška. Esiteks kui Krivorutška ära tõlkida siis see peaks tähendama kõverpastakas. Ja teiseks on ee koomiline kuidas ta tahab, et meie õpiksime perfektselt Vene keelt aga ise Eesti keelt ta ei oska absoluutselt. Näiteks kõigepealt kirjutas ta tahvlile „ kännamine“ ja siis ta parandas selle „käännamiseks“ ja seejärel „känamiseks“ , ning lõpuks ometi „käänamiseks“. Ma arvan isiklikul, et ta oli hullem kui meie kui ta õppis Eesti keelt. Kui ta üritab ütelda „ära kiirusta“ ütleb ta ära kirusta. Või kui ta üritab ütelda „tee korralikult“ jätab ta ühe r-i ütlematta ehk „tee koralikult.“
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment